sall ja käterätt
Selle salli ajalugu ulatub väga kaugele. Lõng on pärit ajast, mil tegime esimest lapsehoidja koolitust. Siis viisime läbi õppepäeva "lootvetegevused ja loovuse arendamine" ja üks osaleja lubas õpetada käpiknukkude tegemist. Eelneval päeval käisin Tartu Abachanis materjale ostmas ja sain väga odavalt ostetud ka lilla ja helesinise lõnga. Kuna kulud olid abikõlbmatud, on need mulle siiani väljamaksmata ja ma ei tunne end sugugi pahasti, et lõngade ülejäägid omaks tarbeks ära kasutan. Lõnga nime ja materjali ma ei tea, aga ta on üks mõnusamaid ja pehmeid, mida olen kohanud.
Nüüd siis asusin proovilappi kuduma sellest lillast lõngast ja enne kui ise arugi sain, oli juba pool salli valmis. Arvasin, et panen ta kappi seisma, sest keegi ju niikuinii lillat värvi ei kasuta. Aga juhtus just nii, et külla tuli Krissu, seljas lilla kampsun. Niimoodi sai see sall endale omaniku.
Nüüd siis asusin proovilappi kuduma sellest lillast lõngast ja enne kui ise arugi sain, oli juba pool salli valmis. Arvasin, et panen ta kappi seisma, sest keegi ju niikuinii lillat värvi ei kasuta. Aga juhtus just nii, et külla tuli Krissu, seljas lilla kampsun. Niimoodi sai see sall endale omaniku.
Tänase päeva (kl 10-16) võttis Esale käteräti tegemine.
Materjal: linane, kahekordne (muidu kartsin, et paistab läbi)
Tikkisin kõigepealt lille peale, siis lisasin pärlid. Õmblesin kokku küljed, ülesäärde kummi, alumise serva ja lisasin krõpsud.
Ma kardan, et ta on natuke liiga naiselik (aga kangavalik ei olnud just kõige suurem), muidugi oleksin võinud/pidanud mingi mehisema sümboli peale tikkima, aga ... vast on Esa kompleksivaba?
Selgus, et kangas annab värvi. Seepärast ei tikkinud mitte valge, vaid mustaga - oleks üsna nadi, kui pärast oleks Esal roosa lillekesega rätik. Kuna tegemist on justnimelt niisketes oludes kasutatava esemega, on kardetavasti vaene mees ise hoopis varsti roosa. Aga see ilmselt möödub.
Ma tõesti ei oska õmmelda ja ei armasta seda. Aga suurepärane kogu asja juures on see, et mul on pööraselt hea õmblusmasin (tasus ikka MA kätte saada ;)). Kogu aeg, kui ta mind tõrgeteta teenib, meenutan, kuidas see eelmine oli nõus end ainult Marguse tungiva veenmise peale liigutama ja sedagi täpselt niikaua kui Marguse kostüüm valmis sai. Pärast seda rädas ta peagi sinna, kuhu jonnakad ja nõmedad õmblusmasinad ikka lähevad.
Materjal: linane, kahekordne (muidu kartsin, et paistab läbi)
Tikkisin kõigepealt lille peale, siis lisasin pärlid. Õmblesin kokku küljed, ülesäärde kummi, alumise serva ja lisasin krõpsud.
Ma kardan, et ta on natuke liiga naiselik (aga kangavalik ei olnud just kõige suurem), muidugi oleksin võinud/pidanud mingi mehisema sümboli peale tikkima, aga ... vast on Esa kompleksivaba?
Selgus, et kangas annab värvi. Seepärast ei tikkinud mitte valge, vaid mustaga - oleks üsna nadi, kui pärast oleks Esal roosa lillekesega rätik. Kuna tegemist on justnimelt niisketes oludes kasutatava esemega, on kardetavasti vaene mees ise hoopis varsti roosa. Aga see ilmselt möödub.
Ma tõesti ei oska õmmelda ja ei armasta seda. Aga suurepärane kogu asja juures on see, et mul on pööraselt hea õmblusmasin (tasus ikka MA kätte saada ;)). Kogu aeg, kui ta mind tõrgeteta teenib, meenutan, kuidas see eelmine oli nõus end ainult Marguse tungiva veenmise peale liigutama ja sedagi täpselt niikaua kui Marguse kostüüm valmis sai. Pärast seda rädas ta peagi sinna, kuhu jonnakad ja nõmedad õmblusmasinad ikka lähevad.
No comments:
Post a Comment