Üle pika aja

Margus vajas uut salli, sest see eelmine, mille talle 2 aastat tagasi kudusin tõmbab ennast rulli. Kuna ma seda rulliprobleemi teisiti vältida ei oska, siis tegin uue salli patentkoes. Lõngaks on Novita Aino, mida kulus sellele sallile 1,5 tokki. Väga lõngamahukas on see patentkude, aga see-eest väga pehme ja soe ja kiiresti edenev.
Neljapäeval oli jube külm ilm ja kuna mu mees oli mu vana punase mütsi kohta öelnud, et see on kole, käisin ilma mütsita. Peal oli lausa valus. Ja siis läksingi samal õhtul Prismasse ja ostsin 3 kera Red Heart Carmen Colorit et teha "Käsitöös" olnud õpetuse järgi müts ja sall. Müts õnnestus õpetuse järgi. Kuigi - minul on lõng ja vardad nr 7, seal oli öeldud, et nr 5. Kui ma oleks teinud nr 5 vardaga 25 silma, siis oleks sellest saanud lapsemüts, sest minule ta küll praegu liiga suur pole, pigem vastupidi.
Õpetuse jägi tegin salli ka valmis- loo vardale 150 silmust ja siis koo edasi-tagasi parempidist pinda, vahele (iga viies rida) pahempidiselt. Ja kui ma olin selle vastikult pika salli valmis saanud, selgus et ta tõmbab ennast rulli!!!
Kas keegi võiks seletada, miks nad seda teevad ja kuidas seda vältida ja miks ta ajakirja kudujatel rulli ei tõmmanud?
Kuna sellist nõmedat soolikat ma kanda ei saa, siis harutasin ta kohe üles ja alustasin jällegi patentkoes salli tegemist. Sedapuhku aga tunduvalt kitsamat kui Margusele sai. Varsti saab lõng otsa, siis peab vist natuke juurde tooma - tahan pikka salli, mida mitu korda ümber kaela kerida ja narmad peavad tal ka olema.
Kallid sugulased kinkisid mulle ka 4 kera lahedat tumesinakat lõnga, pean mõtlema, mis sellest tuleb. Väga raske on arvestada, kui palju millegi peale kulub.
Järgmiseks õpin palmikuid kuduma.

Padjavahetuse jaoks ostsin täidispadja juba ära, nüüd tuleb ainult ära otsustada ja teostada, mis sellele padjale ümber saab. Ega märts polegi nii kole kaugel enam.