sokid

Ma sain nad valmis! Alustasin eelmise aasta sees, jätkasin aastavahetusel haige lapse juures valvates ja 1. jaanuaril valmiski esimene sokk. Siis alustasin teist ka aga töönädal ei andnud eriti võimalust kudumiseks. Laupäeval oli võimalik pikalt paigal istuda ja nüüd on mul on vaimustavad valged villased sokid.
Enamiku käsitöölembeliste jaoks on sokid muidugi kõige tavalisem ja labasem pisiasi. Eriti veel sellised ... täiesti lihtsad, ilma koe- või kirjamustrita. Aga minu jaoks on nad täiesti erilised. Põhjused järgmised:
1) esimesed sokid, mille algusest lõpuni ise teen
2) kõik vanad villased sokid, mida oman on jäänud Tartusse aga ka sooja põrandaga kodus on haigena ikkagi sokke vaja
3) sokid said piisavalt suured, et teise soki peale panna
4) nad on piisavalt õhukesed, et mitte saapaid kitsaks teha
5) imelikul kombel on mu kaks sokki peaaegu täpselt ühesugused
6) nad on väga maalähedased ja juurtega - minu vanaema varrastega kootud Marguse vanaema korrutatud ja keritud lõngast
6) nüüd ma oskan sokke kududa (ja kohe hangin natuke paksema lõnga MM sokkide jaoks)
7) nüüd ma saan ometi vahelduseks mõnd lõbusamat käsitööd teha :).
Lisaks on mul selline tunne, et kui ma juba täieliku kudumisvõhikuna korralikud sokid interneti õpetuse järgi valmis sain, siis polegi seda käsitööd, millega ma toime ei tule (oleneb ainult, kui palju selleks peab vaeva nägema, et nipp selgeks saada).