enesekasvatus
Helmehaldjasse tulid müügile Fimo savid, mida ma nii väga kaua olen tahtnud saada. Plaan minna neid ostma (või õigemini Cernitit, sest vahet ju pole) on mul täpselt juba nii kaua olnud kui ma olen teadnud, kust neid saada. Täna kui Helmehaldjalt kirja sain, siis läksin kohe ja tellisin Fimot ja veel igasuguseid asju, mida ma ka juba ammu tahtnud olen. Kokku tuli arve ligi 400 krooni. Ja siis mõtlesin kõigi nende poolikute asjade peale, mis mu aega ja tähelepanu ootavad. Samuti mõtlesin sellele kangahunnikule ja helmekuhjale, mille olen koju hankinud ja mille kasutamise kohta mul mingeid plaanegi veel ei ole. Niisiis jätsin selle tellimuse kinnitamata ja otsustasin mitte enam käsitöötarvetele raha kulutada enne kui vähemalt padjavahetuse padi, lapse voodikate ja palmikutega vest/kampsun valmis on saanud.
Padjavahetuse osas on mul väga täpne idee olemas, materjal ostetud ja esimesed 15 cm valmis. Võin rahulikult öelda, et see on ainult vormistamise küsimus. No muidugi on selleks vaja ka u poolteist päeva vaba aega, mis on kõige suurem defitsiit lapse, töö ja haltuura kõrvalt. Aga küllap leidub, kasvõi osadena.
Estri õlasall sai juba ammmu valmis - võttis aega vist küll alla kolme tunni. Aga kui ta oli valmis ja lõngaotsad kah hoolikalt peidetud, avastasin ma, et olin lõpetanud nii, et üks külg jäi kiskuma. Järgmine päev siis üritasin teda lahti harutada aga ei õnnestunud. See efektlõng, millest ta tehtud, ei anna absoluutselt harutada. Mitte, et koledaks läheks või oleks ebamugav, see pole lihtsalt võimalik. Seega jääb ta nii nagu on ja kui ei kõlba, siis teen uue - võin vabalt veel kolm tundi selle meeldiva meelelahutuse peale kulutada.
Eile oli ka väga-väga tore päev, sest sain kätte oma kauaigatsetud tumba. Selle eest pean tänama Pillepit Isetegija foorumist. Minu plaan oli hankida kuskilt vana, kole ja katkine tumba ja siis üritada ta ise korda teha. Aga kui läksin lõpuks tumbale järele, selgus, et ta juba ongi korda tehtud. Tõesti-tõesti ilus. Ta on praegu tunduvalt ilusam kui ma ise oleks iial võimeline tegema, seega lähiajal küll lammutama ei hakka. Kui pildistatud saan, siis näitan kah.
Padjavahetuse osas on mul väga täpne idee olemas, materjal ostetud ja esimesed 15 cm valmis. Võin rahulikult öelda, et see on ainult vormistamise küsimus. No muidugi on selleks vaja ka u poolteist päeva vaba aega, mis on kõige suurem defitsiit lapse, töö ja haltuura kõrvalt. Aga küllap leidub, kasvõi osadena.
Estri õlasall sai juba ammmu valmis - võttis aega vist küll alla kolme tunni. Aga kui ta oli valmis ja lõngaotsad kah hoolikalt peidetud, avastasin ma, et olin lõpetanud nii, et üks külg jäi kiskuma. Järgmine päev siis üritasin teda lahti harutada aga ei õnnestunud. See efektlõng, millest ta tehtud, ei anna absoluutselt harutada. Mitte, et koledaks läheks või oleks ebamugav, see pole lihtsalt võimalik. Seega jääb ta nii nagu on ja kui ei kõlba, siis teen uue - võin vabalt veel kolm tundi selle meeldiva meelelahutuse peale kulutada.Eile oli ka väga-väga tore päev, sest sain kätte oma kauaigatsetud tumba. Selle eest pean tänama Pillepit Isetegija foorumist. Minu plaan oli hankida kuskilt vana, kole ja katkine tumba ja siis üritada ta ise korda teha. Aga kui läksin lõpuks tumbale järele, selgus, et ta juba ongi korda tehtud. Tõesti-tõesti ilus. Ta on praegu tunduvalt ilusam kui ma ise oleks iial võimeline tegema, seega lähiajal küll lammutama ei hakka. Kui pildistatud saan, siis näitan kah.
No comments:
Post a Comment