Iga aasta riputab ema jõuludeks kardina külge heegeldatud lumehelbekesed, mille Ester kunagi ammu ühe Soome käsitöö ajakirja mustrite järgi tegi. Mulle väga meeldib see komme ja otsustasin, et tuleks teha lihavõtteks kardina külge käivad liblikad. Olen leidnud interentist kolm heegelliblika mustrit, millest üks on ülimalt lihtne aga üsna mannetu välimusega, teised kaks aga natuke keerulisemad. Üks on mul järele proovimata, kuna õpetus on inglise keeles ja ma ei ole veel omandanud neid nende lühendeid, selle tegemiseks peaks istuma arvuti juures ja samal ajal tõlkima. Aga eestikeelne õpetus pärineb Silpsolpsilt. Mulle alguses (esimesega) tundus, et õpetuses on viga sees. Teisega ka. Aga kolmas tuli nagu välja. Igatahes on õudselt raske sellise õpetuse järgi heegeldada - mul on vaja näha pilti, mitte lugeda õpetust. Seega - kui keegi nt on selle üles joonistanud või suudab seda kergesti teha (ma ise proovisin, aga ei õnnestunud), oleksin tänulik :).
Pildid sain eile tehtud oma uuest pontšost, millega juba kaks päeva käinud olen. Ta on väga mõnus ja ilus, aga ühe väiekses veaga, mida ma veel lahendada ei oska. Nimelt ajab karva - suured sinised tuustakad jäävad igale poole riiete peale ja heledad püksid, millega eile käisin, nägid seetõttu üsna räpased välja. Ei tea, kas peaks nende otstega midagi tegema? Kas üldse saabki midagi teha või peaks ära kannatama?
Selle pontšo juures on hea see, et ometi kord on mul mingi riideese, mille juures oma sinist ehtekomplekti kanda - ainus asi, mille olen tegelikult suutnud helmestest korralikult kokku väänata - käevõru ja kõrvarõngad. (Käevõru on siin varem juba esitatud).
Täna hommikul jättis Margus tööle minnes mingil veidral põhjusel fotoka koju. See andis hea võimaluse tumba pildistamiseks. Siin on siis see imeline tumba, mille Pillep mulle andis. Suur aitäh!
Tumba kõhus on endale koha leidnud Šaakali (meie aastane merisiga) saepuru, heina jm toidu pakid, mis muidu lihtsalt kuskil vedelesid. Ma olen väga rahul.

Veel viimaste päevade tegemistest - tumbaga pildil on näha ka uhiuus autoteevaip, millest meie laps on unistanud juba umbes kaks aastat. Nüüd siis saime selle ostetud ja otsustasime maha panna kohe, mitte oodata ära aknavahetust. Seega tuleb ta meil korra veel maast ära võtta (seinast-seina vaip, selle peal suur seinakapp ja muu mööbel) ja uuesti tagasi panna. Oh häda küll.
Eile hilisõhtul tõi ON24 mööblipoe kuller meile ära ka kirjutuslaua (piilub tumba tagant) ja suure toa kummuti. Praegu ongi siis kogu kodu ümbermöbleerimissegaduses ja esikus vedelevad mööblipakendid. Kangesti tahaks koju koristama ja heegeldama jääda, mitte tööle minna. Aga ega ma seda siiski ei saa. Parem lähen teen töö kähku ära ja jooksen kähku koju tagasi.