
Reedel töölt tulles käisin läbi Kaubamaja meisterdusnurgast ja ostsin 5 pakki Cernitit. Laupäeva hommikul enne Mulgimaale teele asumist mätsisin kiiresti valmis sellise komplekti junnikesi. Küpsetasin eile õhtul. Küll on ebameeldiv lõhn sellel savil. Võibolla hoidsin liiga kaua ahjus ja see ebameeldiv lõhn annabki märku neist mürgistest gaasidest, mille eest pakil hoitatatakse. Kõige suurem kuulike on Mattiase tehtud.


Cernititegevus andis häid tulemusi eriti väikese pingutuse järel. Natuke rohkem pingutasin selle kotikese juures. Proovilapp on ta igas mõttes. Esiteks tahtsin ma kangesti tikkida, aga tegelikult ei oska. Siin olen nüüd harjutanud sõlmpistet, varesejalgu, punuspistet, tikkepistet, ahelpistet... sai vist kõik? Litrid ja ülemise osa pitsi-organzapaela kinnitamine oli ka uus kogemus.
Aga teiseks (ja peamiselt) on selle koti näol tegemist õmblusoskuste harjutamisega. On ju kohe-kohe käes see aeg, kus hakkan kotivahetuse kotti tegema. Saaja tahtis kindlasti lukuga kotti, järelikult pidin mina harjutama luku panemist. Netist leidsin ükskord ammu
ilusa piltidega õpetuse, kuidas kotile lukku panna ja see oli nii hea ja selge õpetus, et isegi mina sain hakkama. Hurraa!!
Kotike saab endale nähtavasti austava ülesande hakata oma kõhus majutama mulineesid jm niite. Või midagi muud käsitöölist, sest ega see nüüd küll minulik aksessuaar ei ole, millega kodust välja minna :P.
2 comments:
Minu arvates on sul fantastiliselt armas kott! Ise kannaks küll hea meelega.
Hakka või ka proovima :D
Ja see õpetus on tõesti super! Lisasin endale lingikogusse, et vajadusel võtta oleks :)
Aitäh :D
OI kui NUNNU see kotike on! Jälle kord üllatad mind. Väga-väga armas!
Post a Comment