Hindadest
Täna mul pole endal midagi näidata, seega lobisen niisama natuke.
Valmis käsitööde hinnad on tegelikult väga odavad. Isetegija käsitööpoes on vilditud mütsi hinnaks 250 krooni. Eile vaatasin vanalinna käsitööpoes sarnast mütsi, hinnaks oli 400 krooni. Veelgi enam näitab, kui hirmus odav on kodumaine käsitöö see: rahvusliku mustriga villased sokid maksavad isetegijas 150 krooni. Ma ei tea, kui kiire tegija on see, kes need tegi. Aga kujutlen, et päev kulus ikka ära. Võtta siit nüüd maja materjali hind (mis on ju ka jube odav iseenesest kui kujutada ette, et kõigepealt tuleb kasvatada lammas, siis teda pügada, pesta, kammida, kraasida, kedrata, korrutada, värvida, kerida, turustada), siis ei jäägi töö eest midagi järele, kasumist rääkimata.
Mõnikord mõtetega mängides olen isekeskis arutlenud võimaluse üle asuda end elatama käsitööga. Mõttekäik liigub umbes nii: minul kulub ühe ilusa mustrilise soki kudumisele kui ma samal ajal raamatut ei loe umbes 5-6 tundi. Mu tunnihind on 350 kr bruto, olles isemajandaja tuleks sellele lisada ka sotsmaks ja muud kulud, mis teeb tunnihinnaks 467 krooni. Seega peaks olema sokipaari töö hind 467x12=5604, lisame siia natuke materjalikulu nt 100 krooni, natuke vardakulu nt 2 krooni, elektri ja ruumirendi 15 krooni ja saabki sokipaari hinnaks 5721 krooni.
No loomulikult tegelikult sellised rahad on utoopia - haltuuratasu on ju midagi muud kui püsitöö palk ja ma teen ka erialast haltuurat tihti poolegi odavamalt, sest asi on sisuliselt tore ja põnev ja tellijatel pole nii palju võimalik maksta. Kui ma lähenen asjale teist pidi ja kujutan ette, et ma peaks ise mõtlema õiglase hinna villastele sokkidele, siis 700-800 krooni küsiks küll. Kui sokid maksavad 800 krooni ja materjale jm FIE kulusid ei arvesta, siis saab töötaja selle eest kätte 600 krooni. Kui teha natuke rutem (harjutamine ju teeb meistriks) ja kududa sokid päevas, saaks kuus kätte (20x600) 12000 krooni. Nii võiks küll elada ja materjalilegi osa rahast kulutada, aga paraku ei maksa keegi sokipaari eest 800 krooni. Niisiis jätkan töötamist pea, mitte kätega :).
Välismaades on natuke teine teema, inimlik puudutus asja juures on rohkem hinnas. Näiteks siia selline vilditud kee, mida kodumaised isetegijad massiliselt teevad, kannavad. See on mu arvates nii igapäevane, et ei viitsigi teha ega näitada. Aga ameerikamaalased küsivad selle eest 144 dollarit!
Valmis käsitööde hinnad on tegelikult väga odavad. Isetegija käsitööpoes on vilditud mütsi hinnaks 250 krooni. Eile vaatasin vanalinna käsitööpoes sarnast mütsi, hinnaks oli 400 krooni. Veelgi enam näitab, kui hirmus odav on kodumaine käsitöö see: rahvusliku mustriga villased sokid maksavad isetegijas 150 krooni. Ma ei tea, kui kiire tegija on see, kes need tegi. Aga kujutlen, et päev kulus ikka ära. Võtta siit nüüd maja materjali hind (mis on ju ka jube odav iseenesest kui kujutada ette, et kõigepealt tuleb kasvatada lammas, siis teda pügada, pesta, kammida, kraasida, kedrata, korrutada, värvida, kerida, turustada), siis ei jäägi töö eest midagi järele, kasumist rääkimata.
Mõnikord mõtetega mängides olen isekeskis arutlenud võimaluse üle asuda end elatama käsitööga. Mõttekäik liigub umbes nii: minul kulub ühe ilusa mustrilise soki kudumisele kui ma samal ajal raamatut ei loe umbes 5-6 tundi. Mu tunnihind on 350 kr bruto, olles isemajandaja tuleks sellele lisada ka sotsmaks ja muud kulud, mis teeb tunnihinnaks 467 krooni. Seega peaks olema sokipaari töö hind 467x12=5604, lisame siia natuke materjalikulu nt 100 krooni, natuke vardakulu nt 2 krooni, elektri ja ruumirendi 15 krooni ja saabki sokipaari hinnaks 5721 krooni.
No loomulikult tegelikult sellised rahad on utoopia - haltuuratasu on ju midagi muud kui püsitöö palk ja ma teen ka erialast haltuurat tihti poolegi odavamalt, sest asi on sisuliselt tore ja põnev ja tellijatel pole nii palju võimalik maksta. Kui ma lähenen asjale teist pidi ja kujutan ette, et ma peaks ise mõtlema õiglase hinna villastele sokkidele, siis 700-800 krooni küsiks küll. Kui sokid maksavad 800 krooni ja materjale jm FIE kulusid ei arvesta, siis saab töötaja selle eest kätte 600 krooni. Kui teha natuke rutem (harjutamine ju teeb meistriks) ja kududa sokid päevas, saaks kuus kätte (20x600) 12000 krooni. Nii võiks küll elada ja materjalilegi osa rahast kulutada, aga paraku ei maksa keegi sokipaari eest 800 krooni. Niisiis jätkan töötamist pea, mitte kätega :).
Välismaades on natuke teine teema, inimlik puudutus asja juures on rohkem hinnas. Näiteks siia selline vilditud kee, mida kodumaised isetegijad massiliselt teevad, kannavad. See on mu arvates nii igapäevane, et ei viitsigi teha ega näitada. Aga ameerikamaalased küsivad selle eest 144 dollarit!
No comments:
Post a Comment