Seebid

Täna hommikul teatas Mattias otsustavalt, et tema läheb nüüd lasteaeda. On veel pisut täpiline tuulerõugetest, nohu on suur, aga vana ja köha ka. Viisin ta ära ja pärast kõndisin kohalikku Maksimasse seepi ostma. Päeval veel kudusin ja tegin tööd, õhtul, kui lasteaiast tulime, hakkasime lapsekesega viltima. Esimene ümbris läks meil mõlemal nässu - viltus enamvähem ära küll, aga mitte seebi ümber. Võtsin siis väiksemad villaloori tükid ja proovisime uuesti. Mõnus pödistamine oli. Ega need teised ümbrised kah ideaalsed ei ole, aga vähemalt püsivad seal ümber paigal (kui väga ei sikuta!). Kogu selle viltimise käigus jäi kummastki 100-grammisest seebist koos villaga järele 93 grammi. Ma arvan, et osavamad vildimeistrid suudavad hakkama saada vähema seebikuluga.
Kollane seep on Mattiase, roosa minu tehtud.